Xreferat.com » » Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas


?


: !

, . .

5 , , .

, , .

Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

SISUKORD:

Lhikokkuvte

Sissejuhatus

I Metoodika kirjeldus


II Tulemused


2.1. Arvuti kasutamine ldse


2.1.1. leldine kasutamine

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

2.1.3. Arvuti kasutusaeg

2.1.4. Arvuti kasutuskoht

2.1.5. Arvuti mittekasutajad


2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus


2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

2.2.2. Arvuti kodus


2.3. Arvuti kasutamisphjused


2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

2.3.2. Interneti kasutamine

2.3.3. E-maili kasutamine


  1. Mrksnade teadmine

  1. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel


LHIKOKKUVTE


Lhtuvalt Balti meediateabe AS poolt lbiviidud esinduslikust uuringust Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke kasutanud kunagi oma elus arvutit.


15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk le kolme korra vhem. Pevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.

Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel vi enamal peval ndalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada jrgmiste tunnustega 20-49aastased, krgharidusega ja heal jrjel olevad inimesed.

Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tkoht, millele jrgneb kool ja kodu. Kllatki thtis on ka arvuti kasutamiskohana sprade ja tuttavate kodu. Mrkimist vrib kooli osathtsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja maa-elanike hulgas.

Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% jrgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata, mis vib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi vrra.

Arvuti kasutamise vimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on seda ka teinud. Jrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise vi keegi pereliikmetest osta arvutit.

Peamiseks phjuseks, miks arvutit kasutatakse on tekstittlusprogrammide kasutamine, millele jrgnevad arvutimngude mngimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti hendusega arvuti. Mrkimist vrib, et Eesti interneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale nitajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste prusmaa - 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti kasutamise phjuseks oli informatsiooni otsimine.

E-maili suurt potentsiaali on mrkinud mitmed uurijad. Eestis on saanud vi saatnud e-maili 5% elanikest.

Teemaga seotud mrksnadest teatakse kige paremini sna "Internet", millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kigist vastajatest.

Erinevatest videtest, millega mdeti erinevaid hoiakuid ja hirme, mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, plvis kige suurema ksmeele internetipunktide idee (81% nus ideega). 73% vastajatest nustus sellega, et arvuti jb tnu oma hinnale rikkamate inimeste prusmaaks. Vrdselt 62% oli nus videtega "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel" (ei olnud nus 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tasju" (ei olnud nus 30%). Kige viksem oli nustujate ja mittenustujate osakaal mnevrra provotseeriva vite, et internetiga samavrse info saab ktte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nus ja 34% ei olnud nus).


SISSEJUHATUS


Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames lbi uuringu "Arvutite ja interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".

Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakmne jooksul olnud ks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud mrkimisvrne nii majandusharu rahalises vrtuses kui ka riistvara ja tarkvara leldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu kll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega vime tunnistada, et Eesti ei srgi ka kogu lejnud maailma sabas vaid prib julgelt infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihppe" projekt on mitmeidki huvirhmi Eestis sundinud tsisemalt analsima hetkeolukorda, et mista, milliselt platvormilt me arenema hakkame vi igemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest sltumatult, ja kuivrd ning mis suunas oleks neid 'hppajaid' vaja suunata. Antud uuringu esmane eesmrk ongi anda lbilige veebruaris 1997 Eesti hiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning vimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise kirjaoskuse' suhtes.

Uuring viidi lbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP Eesti projekt). Vimaldamaks hiskonnale oluliste andmete laialdasemat kasutamist ja eneseanalsi teostamist, siis on antud uuring lisaks paberkujul tisaruandele ja lhikokkuvttele leitav ka Interneti kodulehekljelt bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste omandiigus kuulub Balti Meediateabe ASile.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.

Paberaruande lisas on esitatud ksimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja tabelaruanne.


METOODIKA KIRJELDUS


Valim ja ksitlus


Uuring viidi lbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews) kasutades. Ksitlusts osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS EMORi ksitlejat. Valimi koostamise aluseks veti Eesti Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Vljavte on esinduslik Eesti 15-74aastaste elanike likes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996 1108167.

Ksitlus plaaniti viia lbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati 996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.

Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse ja asulatbi likeid.


Andmettlus


Andmete ttlemisel kasutati andmeanalsiprogrammi ODIN.

Andmetabelite uurimisel ja tulemustest jrelduste tegemisel tuleb arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tenosusega, arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarhmade arvulist suurust.


Teostajad


Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:

Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik

Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimgi

Valimi koostamine: Helje Proosa

Ksitlust koordineerimine: Marge Vainre

Andmesisestus: Marit Talivee

Tabelttlus: Karin Laur

Graafilised td: Garry Ingel

Tlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger

Tlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimgi, Karin Laur


II TULEMUSED


2.1. Arvuti kasutamine ldse


Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakmneid varem hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt vheste spetsialistide prusmaa, kes suutsid nendega ttada, on muutunud tnaseks tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmrk on viia arvuti vi see mis arvutist alles jb igahe koju ning vrdustada arvuti telefoni, raadio vi teleriga.


2.1.1. leldine kasutamine


Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma elus personaalarvutit, kompuutrit.

Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekmnes.

Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%). Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kige vhem 50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%).

Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka llatus, et erineva tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud ppurid (80%). Ise endale tandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%. Reattajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionridest 4%.

Krgharidusega inimestest on arvutit kasutanud le poole (57%). Alla keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (le 2000 krooni sissetulek pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see nitaja 1001-2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%). Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.


2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus


Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda alljrgnevalt:

  • 84 tuhat (8% kigist vastajatest, 23% arvutit ldse kasutanutest) on kll kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi

  • 53 tuhat (5% kigist vastjatest, 15% arvuti ldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi

  • 27 tuhat (3% kigist vastajatest, 7% arvutit ldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui ndala aega tagasi

  • 198 tuhat (18% kigist vastajatest, 55% arvutit ldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase ndala jooksul

Arvutit vhemalt kord ndalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud pevade arvule:

  • 39 tuhat (4% kigist vastajatest, 20% arvutit ndala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit hel peval ndalas

  • 49 tuhat (5% kigist vastajatest, 25% arvutit ndala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal peval ndalas

  • 62 tuhat (6% kigist vastajatest, 31% arvutit ndala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit viiel peval ndalas

  • 47 tuhat (4% kigist vastajatest, 24% arvutit ndala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel peval ndalas

  • 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat vib nimetada Eestis arvuti kasutajateks (kasutanud arvutit vhemalt kord kuue kuu jooksul), kellest sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit viiel vi enamal peval ndalas;

Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad kasutavad arvutit 1-4 peval ndalas;

Vhese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid arvutit vhemalt kord 6 kuu jooksul kui vhem kui kord ndalas.

Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48% krgharidusega, 67% juhid, spetsialistid vi iseendale tandjad, 38% on sissetulek pereliikme kohta le 2000 krooni. Joonisel on mrgitud sihtrhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest enam, rohelisega ja sihtrhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest vhem, punasega. Sihtrhmade puhul, kus antud sihtrhma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinist graafiku tulba vrvina..

Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.

Arvuti vikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest enam naisi ja mitte-eestlasi. Lhtudes vastustest ksimustele arvuti viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutab keskmiselt pevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-74aastastest inimestest.

2.1.3. Arvuti kasutusaeg


Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel kasutuspeval kokku le kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja poole tunni pevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase ndala jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45 minutit (108 minutit). Keskmine peval arvutit kasutav inimene ttab, kirjutab, mngib vi teeb midagi muud arvutis 177 minutit peva kohta.

Nende, kes kasutasid viimasel peval le 3 tunni arvutit, hulgas on enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.


2.1.4. Arvuti kasutuskoht


Kigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on

  • 54% kasutanud arvutit oma tkohal,

  • 24% koolis,

  • 20% kodus,

  • 22% sprade ja tuttavate kodus,

  • 6% teiste pereliikmete t juures,

  • 12% sprade, tuttavate t juures,

  • 1% mujal.

  • 71% arvuti kasutajatest on ainult ks koht, kus nad arvutit on viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm vi enam.

Viimase ndala jooksul on kasutanud tkoha arvutit 41% arvuti kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sprade tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Kigist, kes viimase ndala jooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on les kahe kolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi.

Kigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tkoht (45%), millele jrgnevad kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sprade, tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta elda ning lejnutel on mingi muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51% juhtudel oma tkohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.

Tkoht on peamine arvuti kasutuskoht kigile, kes ttavad (va reattajad), 30-39aastastele, krgharidusega inimestele. Koolis kasutavad arvutit peamiselt ppurid ning keskmisest enam viksema sissetulekuga peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on kllaltki thtsal positsioonil vaesematest peredest prit laste ja noorukite jaoks esmase arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.



2.1.5. Arvuti mittekasutajad


Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis on kllaltki thtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4% inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti jrgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes vib-olla hakkavad kasutama. le kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti kasutajatele vib lisanduda jrgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.

41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha jrgmise 12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning 16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.


2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus


2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet


Ksides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile vis igustatult tekkida ksimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad. Kuna kik arvutit iseloomustavad snad olid toodud kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli vimalikult minimiseeritud ksitleja roll (hldamine jne.). Kigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% htegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga. lejnute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti vtta reservatsiooniga.

Kigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem, 10% joystick ja 24% helikaart. le veerandi vastajate arvutid on lokaalvrgus (30%) vi hendatud Internetti (27%).

Kigist inimestest, kes kasutavad oma tkohal arvutit on 47% selle arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste osakaal tpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et sageli vib oma tkohal arvuti juurde psemine paljudel ttavatel inimestel jda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.


2.2.2. Arvuti kodus


7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer. Lisaks saab 3% ise vi keegi pereliige kasutada tkoha kaasaskantavat arvutit. Arvuti kasutamise vimalus kodus on 11% inimestest. Nendest, kellel on vimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti ks krgemaid nitajaid maailmas.

Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti vi isiklik kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart. le kmnendiku kodus olevatest arvutitest on hendatud Internetti (13%). Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analsimisel, sest le poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutit ldse.

Jrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise vi plaanib keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus tavaline personaalarvuti vi isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni vi vhem pereliikme kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis le 2000 kroonise sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb jrgneva 12 kuu jooksul arvutit muretseda 13%.


2.3. Arvuti kasutamisphjused


2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel


69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud tekstittlusprogramme, 64% on mnginud arvutimnge, 43% on kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on ttanud raamatupidamisprogrammidega vi lugenud Internetis koduleheklgi. 18% arvutikasutajatest on saatnud vi saanud e-maili.

Viimase 7 peva jooksul on tekstittlusprogramme kasutanud 41%, arvutimnge mnginud 31%. Interneti koduleheklgi on viimase ndala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.

Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstittlust, 39% arvutimngude mngimist ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on heks peamiseks tegevuseks internetis koduleheklgede lugemine.

Naiste jaoks on meestest thtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest thtsamaks programmeerimine ja t raamatupidamisprogrammidega.


2.3.2. Interneti kasutamine


69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kigist 15-74aastastest Eesti elanikest. Vrrelduna 1996. aasta sgisega on Interneti kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Vrdluseks vib mainida, et Nua