Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas
Interneti nдdalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kхigist interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekьlgi viimase nдdala jooksul. Mдrkimist vддrib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti, millel on interneti ьhendus.
Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soo lхikes palju ьhtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi 62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute pхhjal selleks protsendiks 90%. Vхrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lдhtuvalt uuringust GVU WWW Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29 aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad mхnevхrra nooremad 29 aastat.
Interneti kasutajate hulgast koorub vдlja kaks suurt gruppi: ьhed, kes on juba ьle 1,5 aasta kodulehekьlgi lugenud (25%) ja teised, kes on tхelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21% interneti kasutajatest mдrkis, et nad vaatasid internetis kodulehekьlgi esimest korda viimase kuu aja jooksul.
Kui interneti viimane kasutuspдev ja arvutikasutamissagedus on samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis vхib oletada, et 3.5% Eesti elanikest kasutab keskmisel pдeval internetti.
Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised pхhjused interneti kasutamiseks, siis kaks kolmandikku mдrkis huvi mingi teema vastu. Ьle poolte puhul oli pхhjusteks ka tцц jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja meelelahutus (53%). Tдhtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud kьsitluse pхhjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli pхhjus seotud haridusega. Vхrdluseks vхib tuua Jaapani interneti kasutajate pхhjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tццga seotud informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase teema kohta otse ei kьsinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja kasutus(log)failidest nдitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka Eestis olemas.
Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas vдike, siis piirdusime hetkel ainult mхne ьldkьsimusega. Samas on vдga tдhtis antud uuringuprojekti jдtkamisel ka interneti kasutajate tдpsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vдhemalt 200-300 vastajat.
2.3.3. E-maili kasutamine
E-maile on saanud vхi saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti elanikku ehk 18% kхigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-maili teel suhtlemisel vдga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid USAs 15% elanikkonnast.
Kхigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili kьsiti nende e-maili aadressi tььbi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43% kasutab asutuse, firma ьldist e-maili, 8% kasutab mхne teise inimese isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei osanud selle kohta midagi цelda.
2.4. Mдrksхnade teadmine
Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid mдrksхnu arvuti- ja "uue meedia"-alase info edastamiseks. Pдris antud teema alguses esitati vastajale kaart, millel oli toodud erinevad sхnad, mille puhul paluti inimesel цelda, milliseid nendest sхnadest oli ta kuulnud enne tдnast intervjuud. Neli sхna, mille tundmist me antud aruandes analььsime on Internet, World Wide Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrihьpe".
Sхna "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) kхigist vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi ьle poole (55%). Sхna teavad paremini nooremad ja kхrgema haridusega inimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sхna ainult 27%.
Teised sхnad on veidi raskemad. Sхna "elektrooniline post (e-mail)" oli kuulnud ainult 40%, "Tiigrihьppe" projektist 35% ja keerulist ingliskeelset sхna "World Wide Web" ainult 12%. Sхnu "elektroonilise post" ja "world wide web" teadsid enam samad rьhmad, mis "Interneti" puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed. "Tiigrihьppe" projekt on kьllaltki selgelt teatud eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserьhmad teavad "Tiigrihьpet" kьllaltki sarnaselt. Kхrgharidusega inimeste hulgas on "Tiigrihьppe" projektist teadjaid 56%.
Vхrdluseks on vхimalik tuua oktoobris 1996 lдbiviidud Advertising Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal teadis sхna "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem olid vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies kuulnud sхnast "Internet".
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
Vaatlemaks vхimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mхistmaks hirme, mis vхivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel esitati vastajale 12 erinevat vдidet, mis kдsitlesid teatavat arvutitega seotud hirmu, ohtu vхi hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on selle vдitega tдiesti nхus, ьldiselt nхus, ьldiselt ei ole nхus vхi ei ole ьldse nхus. Alljдrgnevalt vaatleme vдidetele antud vastuseid lдhemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, ьksikindiviidist tulenev hirm arvuti kui masina ees. Mхistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud kьsimuses, kasutasime kahte vдidet, millest esimene oli sхnastatud: "Arvutite kasutuselevхtt on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel".
Teiste ьhiskonnaliimete vхimaliku hirmuga arvutite ees nхustus 28% kхigist vastanuist, sellega ei olnud nхus 54% kхigist vastanuist. Teistest enam nхustusid selle vдitega arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lдhema 12 kuu jooksul teha (41%).
62% vastanuist nхustus
vдitega, et neil pole personaalselt mingit hirmu arvuti
kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate hulgas
oli see protsent 90%. Huvitav on mдrkida, et ka arvutit mitte
kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole
mingit hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes
pole seni kasutanud, kuid plaanivad seda teha jдrgmise 12 kuu
jooksul (23% ei olnud nхus vдitega).
Vaadeldes nende vдidete omavahelisi koosmхjusid, siis kхige enam oli inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud ei ьhe ega teise variandi puhul oma hoiakut vдljendada.
Kultuurilisi hirme otsustasime mххta kahe vastandliku vдitega, millest esimene kхlas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotud keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem kasutamine mхjub soodsalt meie kultuurile".
Kхigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle vдitega nхus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole nхus 15% vastanuist.
хigist vastanuist 38% ei olnud nхus sellega, et inglise keel on ohuks eesti keelele ja olid nхus, et internet on soodsa mхjuga eesti kultuurile. 16% oli neid, kes nхustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mхju meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei ьhe ega teise vдite puhul seisukohta vхtta.
Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mххtsime kahe vдite abil "Riigi- ja omavalitsused peaksid enda tццd puudutava informatsiooni avalikustama ka interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad) peaksid olema internetiga ьhendatud arvutid, mida oleks vхimalik tasuta kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma tцц kohta info avaldama ka interneti kaudu nхustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%. Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.
Kхigist vastajatest 51% oli nхus mхlema vдitega. 16% toetasid internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite tцц avalikustamise kohta interneti kaudu.
Mхistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kдttesaadavusega, kasutasime samuti kahte vдidet "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on olemas arvuti" ja "Arvuti jддb tдnu oma hinnale ainult rikkamate inimeste pдrusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nхus, et peagi on enamikes kodudes arvuti, siis ьle kolmandiku (35%) ei nхustunud sellega. Mхni vдide hiljem nхustus 73% inimestest, et arvuti jддb rikkamate inimeste pдrusmaaks. Sellele vдitele oli vastu ainult 20% vastajatest..
Seetхttu pole ka ьllatus, et 37% inimestest toetab mхlemat vastandlikku vдidet. Mхistmaks selle vastuolu tдhendust, tuleb jдrgmises uuringutsьklis lisada antud teema juurde selgitavaid kьsimusi. 30% vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetхttu pole seda ka enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
Mхistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks, kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks vдidet "Arvutid ja internet vхimaldavad mхnel inimgrupil haarata kontrolli maailma ьle" ja "Arvutid ja nende abil suhtlemine vхimaldavad muuta maailma demokraatlikumaks". 44% vastajaist on nхus esimese vдitega ning 29% on selle vastu, mis nдitab, et hirm "Big brother is watching You" on veel tдiesti olemas arvuti kasutamisel. Arvuti heavy user'itest on nхus selle vдitega 34%, medium user'itest 44% ja light user'itest 51%. Ьle poolte (53%) nхustub, et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim on neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.
Ьle veerandi vastajaist (26%) nхustub kahe nii teineteist vдlistava kuid samas ka tдiendava vдitega. 18% leiab, et vхimu haaramine ei ole vхimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Mхnevхrra kхrgem (18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei ьhe ega teise vдite suhtes seisukohta vхtta.
Mхistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale infoallikale, siis paluti vдljendada oma suhtumist vдitesse, et "Minu arvates on vхimalik internetiga samavддrset infot kдtte saada ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle vдitega nхus ning leidsid, et raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivхimeline internetiga. 34% ei olnud sellega nхus.
62% vastajaist nхustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tццasju". Veidi alla kolmandiku (30%) ei nхustunud nendega. Arvuti heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nхustus ja 54%, kes sellega mitte nхus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vдhem inimene on arvutit kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, et teha tццasju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegi seda teha nхustub vдitega 67% ja selle vastu on 20%.